Oli laup ja ma mitte kuidagi ei tahtnud trenni minna. Õhtul mõtlesin, et ärkan vara, käin trennis ära ja asi ants. Aga võta näpust, kui olin üles ärganud teatati mulle, et vihma sajab. Ma ei söandanud isegi õue vaadata,vaid läksin edasi magama, ärkasin uuesti mingi 10:30. Arutasin telefoni teel kaua kas minna trenni või mitte. Eve suutis mind ikka veenda,et me läheksime. Pealegi tahtsin ma pühap hüpata, niisiis pidi mingi kerge trenni ette tegema. Kobisin kohale, poiss tuli vastu (nagu alati) ja panin ta käppelt valmis. Koguaeg tibutas vastikut uduvihma. Tavaliselt on Vahuril tujud ilma järgi, nimelt hea ilm= hea tuju ja paha ilm = paha tuju. Aga ta oli ideaalne. Väiksemagi tasakaalu muutuse tabas ära ja pööretes pm ei vajunudki :D. Tegin mingi 15min-20 min-lise trenni. Koguaeg peatused/poolpeatused, üleminekud ja pööramine. Jalutasin maha ja vaatasin kuidas Eve oma trenniga ühelepoole jõuab. Läksin talli ja tõmbasin ta harjaga üle. Koristasin, Vahuri vaatas kõike uudishimulikult pealt. Kiusasin üht eluarmsat kassipoega ka ja varsti tuldigi mulle järgi. Jällegi lühike sissekanne aga noh.
Sunday, June 7, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment