2. Juuni, Vihkan sääski

Täna pidime tegelt vara hommikul juba Liisiga talli minaema, aga Liis ei saanud miskipärast tulla ja siis ma läksin üksi. Mingi poole üheteistkümneks jõudsin kohale. Urvet polnud kodus, seega ei saanud keegi Kutsi (vana koer, kes on ka hammustanud, mitte mind ja kes saab poole õue peal täpselt talli ees ringi käia) kinni panna. Kuna oli suhteliselt palav, siis lamas ta päikse käes ja ma riskisin minna talli juurde. Ta võttis seda rahulikult,vaatas korraks minu poole ja puhkas edasi. Yeey ma pääsesin eluga. Tõin kõik asjad tallist ära ja läksin koplisse. Vahurile panin päitsed pähe ja joogikoha juurde (sinna ma olin kõik asjad jätnud). Puhastasin seal ja askeldasin koos Karoliniga hobuse ümber (Karolin on pisike pere laps, kes tahtis ka õudsasti hobust puhastada. Vahuri seisis seal rahulikult ja kannatas lapse oskamatut käitumist seal juures ka "patsutamist", mis nägi välja nagu tahaks ta teda maha lüüa, õnneks polnud tal piisavalt jõudu. Teda pidi mitmel korral korrale kutsuma). Kui hobune puhas siis asjad selga ja platsile. Oli palav ja tal polnud mingisugust entusiasmi. Ei viitsinud teda kiusata ja läksin maastikule. Esimest korda elus üksinda temaga. Ta käitus väga viisakalt, kui välja aravata, et meil oli sõna otses mõttes suur sääse parv ümber. Pm ükskõik kuhu ka ei vaataks igalpool sääsed. Nii me siis jooksime nende värdjate elukate eest ära. Otsustasin teda mitte piinata ja koju jalutada. Kodus platsil jalutasin veel maha ja selle käigus tegin sääre peale pööramisi. Maha jalutatuna läksime koplisse võtsime asjad maha ja harjasin ta veel üle. Siis püsis ta veel pikka aega minu juures. Jalutasime koplis nii et ma lihtsalt kõndisin ja tema truult järel (ilma nöörita). Lõpuks läksin ma koplist minema. Siis ta otsustas ikka oma asju ajada. Mina aga võtsin varustuse ja hakkasin seda pesema/seebitama. Lõpuks otsustati mulle järgi ka tulla.