My little precious

Poni on mul ikka ülim. Eile hüppasime, põkkas nagu wupsti. Minu istak on muidugi allapoole igasugust arvestust. Pealegi ma põen kolmikuid. No ma ei tea miks. Jah tean, et teoreetiliselt on need hobustele kõige kergemad, sest need nö tõusvas joones. Aga ma põen neid ja kõik :S. Aga poni vedas mu ikka ilusasti üle. Ma pean hakkama seda looma rohkem usaldama hüpetel. Korra ajasime maha ka, aga see oli sellepärast, et ma ei suutnud ilusat pealesõitu teha. Paha mina. Täna tegin kerget trenni, kuna see tobe vihm tuli meile külla. Märg oli, aga ega see meid väga ei häirinud. Mõmmi on õnneks harjunud vihmaga jooksma (kas või näiteks koplis lidumise näol) ja seega ei ole mingit libisemise janti, püsib ilusasti tasakaalus. Alguses kangutas *nagu ikka* ja pärast tuli eest niinii pehmeks ja mõnusaks. Tegime igast pöördeid ja asju. Galopis üritasime diagonaalidel jalavahetusi teha. Täitsa hästi tuli. Mõnus pehme galopp oli. Ei mingit kiirustamist ja kangutamist, mõnusasti kahejalavahel püsis. Ma nii häppi praegu :D.

We are doing alright, thanks for asking

Poniga oleme koostööd nüüd teinud ja meil läheb täpselt nii nagu sellise supper loomaga minna saab. Muidugi on meil omad miinused, aga kõik plussid kaaluvad need üle. Ülimalt positiivne on see, et poni tahab liikuda. Impuls, check. Ja mis kõige toredam hakkab meie galop paranema. Ta hakkab üles tulema, mitte ei lohista jalgu. Meie pööramised on ka juba täitsa arvestatavad, ei mingit vankrihobuse pööramist enam. ilusti painutab. Mõni koht vajab muidugi veel tööd,aga üldpilt on minu jaoks täitsa rahuldav. Kahjuks ple mul praegu erilist blogimis tahtmist, seega tulevad sellised sisutud postitused aeg-ajalt.