29. Mai, It`s like living in a fairytale

Jällegi tuli Triin. Vahuri tuli armsalt vastu ja hirnatas kui ma tulin. Panin ta väljas valmis, kuna tallis oli nii palju sääski. Ei tea kelle kulul nad seal elavad? Hobused ju 24/7 väljas. Okei hobune puhtaks ja platsile. Eve oli juba kohal. Laura tahtis ka sõita, ma küll ütlesin, et ma ei saa teda aidata, aga ta tahtis. Mis seal ikka pole minu teha teda keelata. Platsil alustasime trenni enne Triinu. Triin tuli ja ütles, et me teeks lühikese soenduse, ta tahaks et me hüppaks. Ma suht pabistasin, kuna polnud 100 aastat hüpanud, korraliku hüppetrenni polegi kunagi teinud. Ainult mõne trenni lõpus paar kõksu. Oki tegime lühikese soenduse, kus ma jällegi tegin hästi palju harjutusi serpantiine, kaheksaid jms. Kui galopi aeg tuli kätte siis tegin paremast jalast julgelt ära, aga algul vasakust ei julgenud teha. Pärast rikun veel kõik ära. Siiski tegin paar tõstet vasakust. Väga supper oli ei tõmmanud minema ega midagi,rahulikult minu tahtmise järgi tegi kõike. Okei alguses tulime pisikest lattaeda traavis kaheksana. Ilusti tuli. Siis pidime planku tulema vasakust jalast galopis. Pabistasin hullult, kuna see pööre oli just selles kohas kus ta tavaliselt minema tõmbab. Keskendusin siis pöördele. (Minu mõttekäik) Tõste, rahulik galop, sujuv pööre, kus mina ei tohi rahmeldada ja hüpe. Ja kõik läks täpselt plaani järgi. Polnud mingit äratõmbamis mõtetki ! O.o Ma olin vaimustuses. Tulime uuesti ja edu kordus. Ma olin elu häppi. Siis pidime tulema kolmest takistusest koosnevat "parkuuri". Kõik vasakust jalast. Mul oli nagu, "Nalja teed v? Ma ei tee seda ealeski ära", aga võtsin kogu oma tahtejõu kokku ja hakkasin hüppama, esimene ületatud edukalt,teine... deem pöördes jäin hiljaks aga, tasakaalustasin ennast ära ja voiala kohapeal pm tagasi pööre mul oli nagu wtf ja siis okser 70-80 ja sellest lennuga üle . Lennuk. Tegime sama "parkuuri" veel ühe korra ja lõpetasime. Tegin lõpus "võhma kasvatavat" traavi ja jalutasin. Eve hüppas kõrgemat parkuuri ja Triin läks ära. Läksime maastikule ja seal oli ka niisama tšill. Igatahes supper päev. Lõpus käisime jälle jalgu leotamas ka ;P.

28. Mai, Tired...

Niisiis Triin tuli ka lõpuks meile trenni andma. Koolist sain juba mingi 11 lahti ja kohe kihutasin talli. Hobune valmis ja mingi üheks sadulas. Hakkasin sammu tegema, koguaeg pöörasin ja tegin peatusi jne. Igatahes hobune töös. Siis tuli Triin ja käskis mul sõita hästi pikka ringi traavi. Et ma teda eest ültse ei puutuks ja koguaeg säärega peale sõidaks. Vahuril pole ültse võhma, suht kiiresti oli ta juba väsinud ja ma pidin sellest väsimuse olekust veel nata sõitma, mingi paar ringi või nii. Okei siis jalutasin hästi pikalt, et ta ennast koguda saaks. Siis alustasime oma probleemse galopiga, põhimõtteliselt kohe peale tõstmist pani minekut. Okei sain ta tagasi ja olin väga pahane, püüdsin seda hoobusele mitte välja näidata, aga Triin vist nägi mu näost ära ja palus ennast sinna selga. Ma andsin Vahuri ära ja Triin tõstis ta galoppi Vahuri hakkas kohe proovima oma jama edasi teha, aga Triin ei lasknud. Okei kui ta oli tal selle tee ära blokeerinud ja paar ringi suutnud temaga sõita nii, et ta padavaiga minema ei paneks andsi ta minu kätte. Mul läks küll tsipa paremini kui esimese tõste ajal, aga ära ta kiskus ikka. Okei pusisin ja siis hakkas närv tasapisi mustaks minema.Võtsin sammu ja mudisin lakka panin silmad kinni ja hakkasin mõtlema oma teooriat kuidas ma ta normaalseks saaks. Ja voiala lamp läks põlema, "katching". Võtsin ühe nurga ja tegin endale selle kujutletavaks väikseks platsiks. Ja hakkasin seal nelinurka pidi traavi tegema. Kohe kui kiiremaks läks rahustasin maha. Niiviisi ma jätkasin, kuni ta maha rahunes. Okei, kui ta oli täiesti rahulik tõstsin ta galoppi ja põhimõtteliselt kohe võtsin tagasi. Algul ta ei tahtnud ültse aru saada mis värk on,"tõstetaks ja siis juba tagasi ?". Niiviisi ma jätkasin, kuni ta suutis kohe tagasi tulla. Ja ma hakkasin järjest neid galopisamme pikendama, kui alguses ma võtsin juba pärast kahte galopi sammu tagasi siis nüüd võtsin pärast nelja jne. Sellise meetodiga oli mul tema üle täielik kontroll ja me tegime niiviisi nelinurga kolm sirget ära. Supper tubli poiss :* . Tegin ühe tõste paremastjalast, mis on meil suhteliselt hea ja lõpetasin trenni. Jalutasin hästi pikalt ja viskasin asjad maha, päitsed pähe ja jalutasin veel ümber suure kopli. Käisin jalgu leotamas ja veelkord suur ring ümber kopli. Maha jalutatud ja puhanud hobune koplisse ja asju puhastama. Puhastasin koplis ja Vahuri oli nii armas. Jättis toidu sinnapika ja tuli minu juurde uuris ja puuris mis ma teen. Vahetevahel pistis nina mulle sülle (l). Igatahes suhteliselt õnnestunud päev.

26. Mai It is too good to belive

Läksime siis täna Evvuga maastikule. Käisime uutel radadel. Läksime mingist laugest kraavist maas (tulime seljast maha) läbi ja sattusime metsa. Suht äge mets oli, aga ma jälle arvestasin valesti ja sain suht kõvasti kriimustada, siiamaani valutab :S . Jalutasime seal, mina olin sadulatta, Evvu sadulaga. Eve suutis oma ratsmed katki teha, seega läksime tagasi, et uued ratsmed saada. Okei ta tahtis ka sadulatta tulla. Irw talle tundus see algul harjumatu :D. Okei sõtsime siis meie tuttava põllul (ei viitsinud enam kaugele minna) ja seal kõrval töötas traktor. Hobustel oli jumala ükskõik sellest. Tublid loomad. Ahjaa enne kui Evel ratsmed katki läksid leidsime me mingisuguse madratsi ja hüppasime sellest ka üle. Vahuri nii tubli ja ei kartnudki seda. Okei jalutasime nata tegime galoppi ka ja läksime tagasi. Käisime jälle jalgu leaotamas ja koju. Suht lühike sissekanne aga nh elab üle,eks.

25. Mai Back on Tack

Nagu alati jooksis poiss mulle vastu. Niisis mingeid jala haigusmärke pole juba pikemat aega olnud ja otsustasin teha platsil trenni. Tüüp oli elu energiline. Tahtis joosta. Ma suunasin kogu ta energia töösse. Nimelt koguaeg pöörasin, tegin peatusi /poolpeatusi, pikendusi/koondusi (viimane küll välja ei tulnud aga ma vähemalt proovisin). Ja kõike seda sammus umbes 10 min, sellest oli ta suht väsinud. Lasin ratsme pikaks ja jalutasin, et ta saaks ennast koguda. Alustasin traavi tööga ja tegin samu asju. Jumala supper oli, aga vasakut pidi pöördes vajus pidevalt tempo ära, nii ma siis pusisin seda. Kui ma tal jälle puhata lasin ja uuesti töötama hakkasin oli effekt umbes selline, et ma panin sääre vastu ja ta kohe läkski õigesse suunda. Sain kohapeal ka pöörata. Hetkel kui ma puusa "lukustasin" jäi kohe seisma jne. See oli mega tunne. Lasin tal jälle puhata ja mõtlesin, et mis seal ikka pusiks siis galoppi ka. Okei paremast jalast jumala supper, ainult et meil pole enam plats piiratud, aga tema tahtis ikka "piiratud alal" sõita (sellel alal, mis oli enne piiratud). Tegin sii paar volti ja jalutasin. Kui jalutatud siis vasakust jalast. Seda jalga ma eriti ei riskinud teha pikalt. Nii ma siis tegingi, et tõstsin, viisin ta pöördesse ja võtsin enne seda kohta tagasi kus ta tavaliselt minema tõmbab (tal kindlad lemmikpaigad, kus ta minema paneb) ja nii ma tegin umbes kolm tõstet. Supper tubli oli, ei tõmmanud korrakski ära. Jalutasin ja lõpetasin trenni ära, käisin vees jalgu leotamas ja lasin ta koplisse.

20. Mai , Good boy,hoping the best

Otsustasin ilusa ilma tõttu talli minna, kuna poisil juba pikemat aega jalad korras (nähemalt pole mingeid tunnuseid laminiidist, what a relief ), siis mõtlesin, et vaatab veelkord jalad üle ja kui kõik korras siis võiks maastikule jalutama minna. Kohale tulles vaatasin, et astub mõnusa pika sammuga minu poole. Tuli minu juurde, ma patsutasin ja ta jalutas minema, mul oli nagu wtf. Taga ajama ei hakanud vaid lihtsalt istusin maha, ta tegi nagu korderingi traavis ümber minu (umbes nagu demonstreerides, et tal jalad korras) ja tuli minu juurde. Oli seal päris kaua ja mudis mind mokkadega :D . Ma tõusin püsti ja ta truult mul kannul kõndimas, patsutasin ja jalutasin talli. Võtsin päitsed ja läksin uuesti tema juurde ta tuli uuesti minu juurde ja sama asi kordus. Kui ma juba teist korda maas mossitasin, siis ta ikka passis seal minu juures, umbes et ära solvu aga sõitma ma küll ei taha minna. Okei tõusin püsti ja ta lasi mul ilusti päitsed pähe panna, finally. Viisin talli ja hakkasin puhastama, aga kuna mul polnud valjaid seal, kõik olid kodus nn pesus, siis läksin päitsetega ja sadulata, et juhul kui oleks ikka midagi jalgadel siis saaks maas teistega kaasa jalutada. Aitasin Laural Abruka valmis panna ja läksime platsile. Eve oli juba kohal. Tegime nata sammu platsil, et kontrolli alla saada. Ta allus ideaalselt, pöörates ja peatades siis kui mina tahan. Ma palusin Urvel jälgida, kui ta hakkab mingeid valu märke ilmutama. Neid ta õnneks ei ilmutanud ja astus mõnusa lahtise sammuga. Okei läksime siis väravast välja ja metsa poole. Seal jalutasime, hobune oli mega hea, rahulkik ja lahtise sammuga. Ja mis kõige tähtsam 100% juhitav arvestades, et olime suht kaugel kodust, võõral rajal päitsetega ja sadulatta. Jalutasime kuskil tunnike, erilisi vahejuhtumeid ei olnud v.a, et otsustasin lolli peaga läbi väikse võsa läbi rammida ja Vahuri ehmatas seal millegi peale ja läks traavi. Ma sain oksalt täie raksuga lõuksi ja lendasin selili laudja peale. Suutsin ennast mingil imekombel tagasi vinnata ja ta maha rahustada. Kahtlane, reaalsete ohtude puhul ma ei kuku aga niisama tõmmeldes seal seljas olen vupsti maas mingi pisikese ehmatus sammu peale :D . Jõudsime ilusti koju, hobune oli sama puhanud nagu ennegi viskasin koplisse ära eelnevalt jalgu katsudes ega need sooja pole. Ei olnud. Finito..

18 Mai Its going better

Käisin poissi vaatamas. Nüüd ta peab olema nn jooksu koplis, kuna ta ei tohi saada värsket rohtu. Abruka saab aga vabalt ringi jalutada. Jalad on paremad, tüüp juba kepsutab ise ja valuvaigisteid vms ei pidanud enam andma. Kõnnib ka lahtisel sammul ja ei vii tasakaalu tagajalgadele. Lasin tal kordel sammu teha umbes 5 min ja siis mõtlesin, et leotaks jalgu. Aga kuna Urve ütles, et Vahuri kardab voolikut + tal kaevus vähe vett, siis ma alguses "niisutasin" jalgu märja poroloniga, mida ta algul kartis. aga leppis sellega kiiresti. Näitasin seda talle ja ootasin kuni ta ise minu juurde tuleks, siis viisin selle sujuvalt talle vastu ja kaela mööda jalgade juurde. Mõtlesin, et sellel pole mingit mõtet ja et peaks minema hoopis tiiki. Urve algul ei pooldanud seda, kuna kartis, et Vahuri tõmbab lahti ja läheb sööma. Mul tuli naer peale, ta siiski austab inimest ja üldiselt on koostöö aldis. Nii ma siis paningi korde külge ja läksin tiiki, mille ümber kasvas rohkesti värsket rohtu. Ta ei püüdnudki süüa v.a kaks korda kus ta "küsivalt" langetas pea. Ma lihtsalt hoidsin kordet samamoodi käes ja ei teinud sellest väljagi. Sellest tuli selline effekt, et kui ta pea liiga madalale langetas siis läks korde lihtsalt korraks pingule. Kui tiigi juures olin siis Urve veel pabistas, et ta ei äkki ei lähegi vette ja tõmbab lahti vms (naerupaus). Ma läksin lihtsalt ise ees ja ta tuli kohe järgi, sulistasime seal 10-15 min ja läksime tagasi jooksukoplisse. Tüüp oli mõnusa erksa sammuga ja läks ilusti oma eraldatud alasse. Seekord tahtids Abruka ka tulla, nii nad siis saidki mõlemad sinna. Võtsin päitsed peast ja lasin lahti. Nüüd on siis meie eesmärgiks alla võtta 150 kg (nagu Siiboja ütles) ja saada meetrine sadula vöö kinni :D .

12.Mai Hate my f*cking stupidness

Vihkan ennast... Niisis kobisin talli ja läksin Vahuri juurde. Poiss lamas ja kui ma tulin tõusis püsti. Panin nööri külge ja hakkasin talli poole liikuma. Teel vaatasin et liigub kuidagi kangelt. Tee oli max 10 sammu, nii et midagi oletada ei suutnud. Hakkasin teda puhastama, siis tuli Urve ja ütles, et Vahuri viimasel ajal ei liigu koplis ja kõnnib kangete jalgadega. Okei puhastasin lõpuni ja panin korde külge lasin tal sammu teha, krt olid ja mega kanged jalad (samas kui pühap oli jumala okei, kuigi platsil ilma millegita jalutamisel lühendas jh korraks samme (kontrollisin kabja alused ka veel üle) aga siis jälle muutus samm normaalseks). Läksin jalutasin ümber kopli kohati astus okeilt teine hetk aga krampis. Okei jätsin ta rahule ja hakkasin suurpuhastust tegema, kõik asjad pessu ja tall korda. Koppel tehti tal eluväikseks, sest ta ei tohtinud värsket rohtu saada, omanik kartis, et äkki laminiit. Ta meil ju elupaks ja värse rohi ka veel. Okei lubati,et Siiboja tuleb õhtul. Kui suurpuhastus tehtud siis koitsa. Õhtul hellasin omanikule ja oligi laminiit :S. Sai süsti ja rohtusid,mingi hetk pidi mingit pulbrit ka saama. Njh eks siis Reedel lähen talle külla, siis küsib täpsemalt järgi mis ja kuidas...

10 Mai. And up again...

Täna oli üks mõnus päev.Hommikul oli suht vara äratus kuna pidin venda vaatama.siis mingi 11.00 hakkasime Relluga ratastega liikuma. Käisime mäkis (again xD) ja kohe väntama. See oli masendav,palav oli ja Rellu arvas ,et ta teab "lühemat" teed. Läksime siis tema teed pidi ja see oli hoopis pikem. Käisime tee peal mu vanaema juurest läbi ja jõime (mina jõin but still). Väntasime edasi ja imedeime jõudsimegi kohale O.o. Tõime hobused ära,Urve tahtis ülepika aja ise ka sõita (sügisest saati polnud sõitnud). Mina otsustasin jälle ainult päitsetega sõita. Läksimegi "maastikule" (tglt väga kaugel ei käinud,kuna põllu peal tegime sammu ,traavi ära ja Urve ei tahtnud eriti edasi minna). Urve lõpetas ära, viskas teki peale ja kopli,mina aga otsustasin oma tasakaaluga jälle natuke töötada,istusin ilma millegita selga ja hakkasin sõitma.Algul ei juhtinud ega midagi,aga hiljem hakkasin juba juhtima ja peatusi tegema. Supper hästi tuli välja. Veensin Rellu selga. Ta küll natuke turtsus aga läks. Algul ei tulnud eriti midagi välja. Ta oli sellepeale väga pahane pärast mõndi ebaõnnestumisi (nt platsilt minema jalutamine) hakkas tulema. Ta tuli seljast maha. Ah jaa siis kui Rellu oli seljas käis Vahuri truult mul kannul,nii armas :3 .Lasime ta lahti ja ta jäi meie juurdeme nata kiusasime teda ja oligi ära mineku aeg.

8.Mai. Life is full ups and downs,this time it was down

Niisiis kobisin pärast kooli koju aitasin suurepuhastuse ära teha ja vaatasin, et jõuab veel trenniski ära käia. Niisis kobisin talli, eelnevalt mäkis täis õginud (jp ma tean ma sööngi palju :D). Laura tahtis ka sõitma tulla. Läksimegi maastikule, ma ei vinninud sadulat selga pannaja seepärast läksin ainult valjastega. Kohe oli näha, et ta hüperenergiline... Okei läksime avastama uusi radu. Laural ei tulnud ka just kõige paremini välja. Leidsime tee mingisugusesse metsa. Mets oli sellise mõnusa rajaga, mis oli kohati männimets ja teises kohas oli jällegi mingisugune lehtmets. Jalutasime seal nata ja jõudsime kuuskede juurde (seal oli hästi palju noori väikeseid kuuski, mille vahel olid rajad). Jalutasime seal ja jõudsime välja kruusateele. Teel oli mingi perekond koeraga ja kuna meil oli Roki (koer) kaasas, siis ei läinud sinna. Hakkasime tagasi liikuma, aga nata teist teed pidi. Seal oli üks koht, kus pidi kummardama, et edasi saada. Sel hetkel kui ma kaelapeal olin, hüppas täpselt meie tagant kits välja. Hobused ehmatasid ja panid kimagalopiga minema, mul polnud ratsmeid käes ega midagi olin tal kaelapeale ju kummardunud. Niisiis püüdsin selle kima pealt ennast istuma vinnata ja hetkel, kui ma seda suutsin, hüppas seesama (vb oli ka teine, aga ma arvan ikka, et sama) kits meil risti eest minema, Vahuri pani kima pealt täisbloki ja kohapealt ümberpöörd,oi mul oli tegemist,et sinna sadulatta selga jääda. Kui ma olin juba kindel, et nüüd ma ei kuku enam kusagile, saan ta kohe-kohe pidama, siis hüppas Roki võsast välja ja kuna Vahuril oli juba paanikahoog siis ehmus ta ka sellepeale ja lisas aina hoogu (poleks uskunud et ta jalad võtavad nii palju välja). Kogu selle aja vältel püüdsin ma seljas püsida ja ta maha rahustada (tagasi poleks mõtet hakata võtma kuna paanika oli liiga suur, aga näpu otsast ikka proovisin kutsuda) ja muidugi Laurale juhtnööre karjuda (ta pole kuigi kaua ratsutanud ja ma imestasin, et ta lõpuni selga jäi, kuna Abruka pani ka ju minema.Ta suutis aru pähe võtta ja poolistakusse minna). Lõpuks sain ta pidama, ime oli see, et ta oli ainult hästi õrnalt niiske. Jalutasime kodupoole, Laura suutis teepeal põlve ka ära lüüa (veriseks kohe). Ja viimasel teelõigul otsustas mingi tark oma suure veokiga sinna minna, see möirgas ja põrises. Hakkasime mööda minema, kui Vahuri jäi nata vahtima, okei juht otsustas masina välja lülitada (mis on iseenesest tark tegu, aga seda kõike saatis möirgamine ja krigisemine). Okei Vahuri leppis sellega, aga kui me olime peaaegu et möödas pani ta masina kohe tööle ja isegi mina ehmatasin selle peale. Me tegime paar ehmatus galopi sammu ja kohe tagasi, aga Laura ei saanud pidama ja sai jälle galoppi, aga ta peatas kuidagi imelikult nii, et suutis maha käia. Õnneks polnud see valus. Jalutasime platsil veel hobused maha, mul oli kuiv aga Abruka oli märjavõitu.Viskasime Abrukale teki peale ja koplisse. Ja oligi kõik.

6.mai, Having a nice Day?Welcome to the club :D

Tavaliselt ma vihkan kolmapäevi,aga täna oli küll erand :D. Hommikul oli küll sitt ilm, selline vihmane ja üpriski tuuline, aga päeval tuli juba päike ka välja ;P. Niisiis kobisin talli. Algul mõtlesin maastikule minna, aga Evvu ei saanud tulla ja Laural ka pea valutas, fain siis. Vaatasin, et hobused olid samas koplis kus platski. Tõin asjad siis sinna. Vahuri jooksis vastu, panin nööri peale ja hakkasin puhastama, puhastamise käigus otsustasin, et ei viitsigi sõita. Läksingi ilma millegita selga ja lihtsalt olin seal, palusin tal sammu teha ja ise proovisin erinevaid asju seal seljas. Nt kuidas ta reageerib selle peale, kui ma tasakaalukaid teen (lidutas kõrvu ja läks ise tasakaalust välja), proovisin puusaga nö pöördesse lükata (ilusti astus pöördesse) ja muidugi lõdvestasinend seal seljas. Ta harjus juba ära, et ma seal seljas midagi tal teha ei käsi (v.a jalutada) ja hakkas ise platsi uurima. Minu jaoks meeldiv üllatus oli see, et ta hakkas ise üle kavalettide käima (mul oli seljas nagu mida hekki :)). Ma panin lihtsalt silmad kinni ja lõdvestusin. Järsku tundsin kuidas all käis jõnks, tegin silmad lahti ja vaatan, et me just plangust üle hüpanud :D . Kui ma sammus olin tasakaalu kätte saanud, siis palusin tal traavi teha, samamoodi lasin tal ise oma teed valida ja patsutasin kui ta suutis lõdvestuda (kuna mul endal ei tulnud see just väga hästi välja,vähemalt algul). Samuti sulgesin silmad ja tundsin ideaalselt kuidas hobune pöörab, iga samm oli mõnusalt tunda, selline tunne oli nagu oleksime ühte sulanud... Tänasin teda selle tunde eest ja jalutasin jälle. Siis tuli Urve ja nata rääkisime temaga. Okei hiljem palusin tal sammus juba minu keharaskuse peale pöörata, kõik tuli välja ideaalselt, kuigi vasakpool oli tiba halvem. Tänasin teda ja tulin seljast maha. Viisin asjad ära (sadula ja valjad olin ma ju eelnevalt sinna toonud, mis siis et ma neid ei kasutanud). Tulin tagasi ja nad mõlemad tervitasid mind (Abruka oli ka seal) otsustasin, et riskin ka Abrukale samamoodi selga minna, kuigi talle ei meeldi üldse, kui keegi tal sadulata seljas on. Hüppasin selga ja lihtsalt ootasin kuni ta otsustaks midagi teha. Algul hoidis kõrvu lidus ja oli krampis, oodates mõnda käsklust, kui seda aga ei tulnud lõdvestus ka tema. Andsin märku sammuks. Hakkasime jalutama, algul hakkas oma tüüpilist tippivat kiiret sammu tegema, kui aga sai aru, et minu rütm on hoopis teine ja sellega tal palju mugavam, siis kohanes ta minu järgi. Jalutasin temaga niiviisi natuke ja tänasin teda. Tulin seljast maha kalli-kalli mõlemile ja juba oodatigi mind (autos).

3.Mai, total success...

Jällegist soe,aga tuuline ilm. Otsustasime teha nii, et me tooksime Evvuga üksteise vigu välja (sõitsime ühekaupa). Mina sõitsin essana. Kuna ma ei tahtnud selle galopiga hakata jamama, siis otsustasin igasuguseid juhtimis harjutusi teha. Panime igasuguseid kavaletiga harjutusi sinna. Nimelt kavaletid, pisike lattaed, sissevälja hüpe jms. Jalutasin tegin igasuguseid pöördeid kaheksaid ja takistuste vahel sõitmisi. Jalutasin natuke ja hakkasingi harjutusi tulema. Algul tulime kavalette, ei osanud eriti kindlalt tulla ja kõhkles seal. Kui ma säärega piisavalt peale sõitsin siis hakkas isegi midagi tulema. Tuli ilusti välja ja jalutasime, patsu-patsud ka muidugi. Siis tulime mingit pisikest planku (tglt see kahe lati kõrgune aga nh :D). Tuli ilusti ja jalutasime jälle. Kui puhanud siis tulime lattaeda. Seda algul ei tahtnud tulla, kõhkles ees vms. Okei tõrkus... rahustasin maha ja ilma mingi karistamiseta vms tulin uuesti ja hobune hüppas, küll algul pm kohapealt ja järgmine kord tuli ilusti patsu-patsu ja jälle natuke jalutamist. Mõtlesin et mis seal ikka tuleme siis juba seda uut aeda ka. Esimene kord tõrkus, kuna uus asi ikkagi, tulime uuesti ja hopsti ilusti üle. TUBLI loom jalutasin ja tulin maha, tekk peale (et tuulega läbi ei tõmbaks) ja platsi kõrvale koplisse. Evvu ja Laura panid Vaiperi ja Abruka valmis ja hakkasid ka trenni tegema. Evel ei läinud eriti hästi,aga Laural see eest läks.Abruka on jumala tubli Lauraga, kuigi Laura ise sellest aru ei taha saada :( . Okei ongi kõik.

2.Mai,Lovely Day,Sunny Day

Supper päev oli :D. Ilm oli mega palav. Jõudsin talli ja panin käppelt hobused valmis. Laura tuli Abrukaga ja mina nagu alati... Abrukat küll esialgu valmis ei pannud vaid lihtsalt puhastasime ära. Läksime platsile ja ma hakkain Vahurit sõitma, nii et ta toetaks vasakust jalast välimisele ratsmele, mida ta kohe kuidagi ei taha teha. Tegin igasuguseid kaheksaid ja serpantiine sammus, lõpuks oligi enam vähem tugi olemas. Proovisin sama saavutada ka traavis, mis algul küll ebaõnnestus. Hoidsin teda pidavas töös ja hakkaski tulema. Lõpetasin kohe ära. Tulin seljast maha ja andsin maiust. Aitasin Laural Abruka valmis panna ja läksime maastikule. Jalutasime mu vanaema juurde. Seal saime juua ja andsime hobustele ka juua+kapsast. Läksin aeda. Algul vaatasid küll, et oo kui palju uusi asju aga siis kui nata olime seal jalutanud rahunesid maha. Ma tegin seal tsipa trenni ka (pm traavis pöördeid). Varsti jalutasimegi kodu poole, teepeal keerasime metsa ja jalutasime seal nata. Kui koju jõudsime siis muutus liiga palavaks võtsime hobused lahti ja tõmbasime märgade käsnadega üle. Kui hobused jahutatud siis jalutasime tiigi poole (päitsetega ainult). Teepeal mõlemad püherdasid armsalt (a).Läksime ise ka tiiki,jumala soe vesi oli... Abruka ei tahtnud vette minna ja Laura ei hakanud teda sundima ka. Vahuri algul tsipa pelgas aga varsti oli ka tema minuga vees,pritsis mu täis, tänks siis :D . Tulime välja ja lasin ta lahti. Panime märjad asjad kuivama ja oligi koju minek.

30. Aprill

Käisin siis järjekordselt "trennis". Tglt käisin ühenööriga maastikul. Tüüp oli jumala närvis, kuna alguses, kui me minema hakkasime oli üks hiiglaslik kile üle kopli pm risti ees. Okei jalutasin nata (ülepõllu ja võsast edasi) ja siis jõudsin järelduseni,et ei viitsi jännata ja läksin platsile.Jalutasin seal tsipa ja tegin paar ringi traavi. Lõpetasingi suht kohe. Aitasin Laurat sõitmisel ja peagi lõpetas ka tema.Abruka oli supper tubli,see vanamees lõdvestab Laural kõige paremini.
Okei oli igav postitus aga elab üle.