29. Sept, A lot to do, but we will try

Täna toimuski nagu plaanitud hüpekas. Hedi sõitis ka meie platsil ja nagu alati kui mära läheduses arvab poiska, et ta sobiks ka täitsa täku rolli. Saba püsti, pea püsti ja vaatame & puristame. Igatahes ei mingisugust lõdvestust, crap. Juhitavus on suht ok ja kõik ülesanded täidab ka ilusti ära. Tegin suht lühikese soojenduse. Paar soojendus takistust ja parkuur. Mis seal ikka, kui mina seal midagi ära ei situ on ta võimas. Minu suurim viga on ettehüppamine & käe äraviskamine. Aga see tubli loom ikka päästab välja igast olukorrast. Paar korda ajas seal ühte maha, aga mööda ta ei tõmmanud ja tõrkumist pole tal nagu sees ( ptui-ptui-ptui ). Minul oli suht lühike trenn ja siis üritasin evet aidata, aga ürituseks see jäigi. Ma ei teagi kas eve saab ültse võistlema minna, kas on mõtet. Ei tahaks nagu Vahurit esmakordselt võistlema viia võõra hobusega, aga mis seal ikka. Vaatab kuidas Evel homme läheb, kui väga sitasti siis vist pole mõtet.