19. sept - 20 sept

Niisiis peaks kahe päeva kohta ära kribama.

19.Sept
Trenni väga täpselt ei mäleta, aga midagi ikka. Läksin jällegi sadulatta, laisk mina mis teha. Tegin hästi pikalt sammu, et teda painutada ja et ma ise kusagile ei vajuks. Koguaeg üleminekud ja pöörded. Siis taavis sama asi, täitsa okeilt tuli järgi ja ta hullult nõuab mult ette-alla sirutamist. Kuidagi on meie rollid vahetusse läinud. Ta nagu korraks vajutab suulisele, et umbes, kas ma nüüd võin teha seda lõdvestavat asja :D. Samas ta tahab seda liiga madalale viia ja ma pean talle piirid ette näitama, kui kaugele ta võib minna. Tegin pärast jällegist pikalt sammu ja siis galopp. Jälle jamasin tõstetega. Alguses ikka pakkus seda kiiret traavi, kuigi ma olen tõsteid eraldi harjutanud aga nh. Vb olin mina tasakaalust väljas jälle. Peale paari ebaõnnestumist hakkas meil asi sujuma. Kohe pärast õnnestumist sõitsin paar sammu edasi ja tänasin (oke tglt juba kohe pärast tõstet tänasin). Teistpidi läks juba sujuvamalt ja ma jalutasingi maha. Rääkisin Urvele ka oma võistlusplaanist ja läksime Eve poole.

20. sept.
Plaanis oli hüppamine. Proovisin meie pruuni sadulat ja see sobis palju paremini. Olgugi, et see on mulle VÄGA ebamugav. Aga nh kuna ma elan hobumaailmas ratsutamise ajal, siis on hobuse heaolu ennekõige. Läksin platsile ja hakkasin sooja tegema,sitax erk oli jälle. Ta on üldse viimasel ajal jumala erk olnud. Jah see on hea, aga nagu tänu sellele ta vaatab hoopis rohkem ringi ja võib lampi ehmatada (jalgratturite peale nt kuigi enne oli tal neist suva), täpselt nagu oleks tal rasvakiht ka silmadelt eemaldunud. Aga see selleks. Kui traavi olin ära teinud läksin evele vastu, kuigi ta pidi juba ammu kohal olema. Ta tuligi rattaga, vao. Jalutasime tagasi ja eve pani takistusi madalamaks, khmkhm 2 takistust kuna rohkem ta ei viitsinud. Ma tegin samal ajal paar tõstet. Tulin korra paar madalat lattaeda (okei aeda) ja korra okerit. Deem ma hüppan ikka sittakanti ette. Üks tuli megalt hea hüpe, kus ma isegi ei roninud (okseril). Siis tulin süsteemi, mille tagumine latt oli mingi 80-90. Oi blää kui püss ta oli ma ei suutnud teda tagasi hoida! See on ennekuulmatu, tavaliselt ei suutnud ma teda edasi ajada. Aga tänu sellele uhamisele on teda raske pöörata, ta lihtsalt ei suuda ennast tasakaalustada, aga see on harjutamise asi. Mille ma võtangi homme (teisipäev) ette. Igatahes suutsin ma süsteemi teisest mööda minna. Mul pole endal tasakaalu, loll mina. Kui üle läksime siis ikka mõnusalt puhtalt ja VÕIMSA tagajalgade tööga. Isegi Urve, kes ei jaga hüppamisest ei mitte midagi ütles,,et vau kus tagajalgu lennutab. Siis pm tulingi parkuuri, iseenesest polnud raske, aga ma lihtsalt ei saanud teda tagasi, ta ainult võttiski kiirust. Ja tänu sellele ei suutnud ma väiksemaid pöördeid ära teha. Muidugi minu viga ja tegemata töö, kuigi tema tavagalopis on teda kerge pöörata. Ühe pm meetrise lattaia panime me lihtsalt kohapealt üle. Ei klappinud ja ma muidugi rõõmsalt ronisin ette ja ta nagu jäi seisma. Ma tahtsin just tagsi istuda (olin ju ette hüpanud), kui tüüp pani PUHTALT sellest üle! See oli nagu WoW kõigile. Tulin korra veel süsteemi, mis ma oma hasardiga ära rikkusin, aga teise korraga tuli mõnss lend ja jalutsain maha. Igatahes tööd on väga palju, aga see entusiasm mis tal praegu on meeldib mulle väga. Nii lohakas keelekasutus on muidugi minu ekstaasist, nii et loodan, et keegi ei pane pahaks. Aga plaanidest veel nii palju,et tahaks kaks korda Triinu saada trenni andma ja vähemalt korra Võsa, enne võistlusi. Vaatab, mis nemad asjast arvavad.