Täna oli plaanitud hüpekas. Mingi hetk mõtlesin, et ma ei jõuagi trenni, aga näe jõudsin. Kõmpisin talli ja käppelt Vahuri valmis. Vahetasin valjad + suulised ära. Panin õunamaitselised vahelduseks, eelmistega kuidagi vastikult reageeris. Käppelt platsile ja plaanisin madalamaid hüpata, seega panin kõike madalamaks, nii et oligi 60-70 ja üks oli vist 80. Soojendus oli täitsa okei, palju parem kui eelmiste suulistega. Ta vist vajab pidevalt vahetust, kuna kui ma õunamaitselised kolmelülilisteks vahetasin oli ta ka parem. Sooja tegin suht lühidalt. Eve tegi seal oma imeasju... Tulin korra risti ja lattaeda, täitsa okei oli. Jalutasin ja tulin kolme takistulise mini parkuuri. Selles oli ka süsteem, meie nõrgeim külg... Korra panime mööda, kuna ma juhtisin halvasti peale, vääga viltu. Teisel korral otsis juba minus nõrka kohta ja selleks oli minu juurde sõidu vähesus, seega ajasime maha ja ma muidugi hüppasin rõõmsalt ette. Kolmandal korral olin ise kindel ja püüdsin toetada, väga supper ja ülejäänud ka. Kordagi ei jäänud kusagil vedama ja ei mingit paremal ratsmel rippumist. Siis tulin parkuuri, suht raskete pööretega, aga meie kasuks olid takistuste madalus, nii et puhas ja päris hea sõit. V.a mina, kõik hea käib siin AINULT poni kohta. Lõpus olin ma eriti lahti, hüppasin ette ja unustasin toetamise hoopiski. Pean iseennast korrale kutsuma... Jalutasin suht pikalt ja siis läks kiireks. Pidin käppelt hobuse ära viskama ja riided ära vahetama, lendasin välja, lasin Eve väravast välja ja hakkasin autole vastu minema. Sellega viidi mind ära, yey . *happy*
Wednesday, September 23, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment