13.Sept My super boy

Täna sain jälle autoga talli, puhastasin Vahuri ära ja lobisesin niisama Urvega. Täna panin isegi sadula, küll ma olen ikka tubli. Panime eelnevalt Evega takistusi üles. Suht spookyd olid. Mõtlesin, et siit tuleb passimist. Aga kohe kui platsile jõudsin oli ta jumala rahulik. Jälle oli selline erksam. Mõnusalt sõidetav, pööramine, üleminekud, painutamine kõik tip-top. Tegin nati traavi, jalutasin ja tõstsin mõlemast jalast galoppi. Korra tal läksid nagu jalad sassi, või ma ei teagi mis tal oli, aga ta hüppas õhku ja siis jätkas rahulikult galoppi. Tulin siis soojenduseks, korra risti, lattaeda ja okserit. Kõik olid 60-70. Mõtlesingi, et hüppan madalaid ja kui kõik hästi läheb siis võiks 3.Okt Hobunurme minna. Essaks võistluseks mõnusalt madalad sõidud kah. Igatahes hüppasin need kolm takistust ette ja jalutasin enne parkuuri. Iseenesest polnud midagi rasket, kui v.a see et kumbki polnud suht ammu hüpanud. Ma logisesin seal nagu ma ei tea mis asi. Aga see tubli loom hüppas kõigest jumala lõtva üle. Ühest läksime mööda, kuna ma ise vajusin kuskile x kohta ja see oli vääga kitsas takistus, suht spooky oli ka. Aga teise korraga lendasime me sealt üle. Muidu ma tegin ka väga mõtlematuid pöördeid, aga ta ikka ilusti hüppas ja pästis. Ma ikka nii happyhappy. Jalutasingi kohe maha, ta polnud isegi niiskeks läinud, tavaliselt läheb ta juba peale traavi niiskeks. Vau tegelt ka see dieet mõjub talle väga hästi. Põhilised rasvavoldid juba kadunud. Kui Vahuri oli koplisse lastud läksin Evvule appi. Vaiper tal aina loopis ja tõmbles. Lõpuks pakkusin ma oma abi, kuigi ma pole pooltki nii hea seljas püsija viskamise pealt. Aga mul see eelis, et Vaibu mul pole kunagi visanud, kuigi enne seda võis ta Eve lihtsalt maha loopida. Ma ei tea miks see nii on. Ta tegi veel Evel nii ka, et jäi seisma ei liikunud väljapääsu juurest paigast, tee mis tahad. Kohe kui ma selga läksin näitas ta selgelt, et ei mõtlegi siit liikuda, no yeey. Hakkasin talle suulise järele tulemise harjutust siis seljast tegema. Ta hakkaski tulema ja tänu sellele sain ma ta liikuma. Katsetas küll veel,aga tegin samamoodi ja voiala hobune liigub. Painutasin teda sammus, kuigi see tuli väga niruselt välja, ta oli lihtsalt üks krambi hunnik + ma vihkan ta sadulat. See nagu lükakski jalga ette, jube. Igatahes kui samm oli juba täitsa okei selle looma jaoks (kui see oleks Vahuri oleks see allapoole igasugust arvestust) hakkasin ma traavis sama tööd tegema. Lõpus hakkas isegi lõdvestama. Ma polnud kindel, kas mu tasakaal on piisavalt hea selle looma galopiks, aga ma pidin proovima. Hakkasin tõstma ja mis ma saan vastuseks? Kõrvu lingutava kima traavi jooksva hobuse, mul oli nagu whaa. Ma ei tea mis ime tõste abil Eve teda galoppi tõstab, aga minu välimise sääre peale ta küll ei tõusnud. Võtsin jälle normaalseks traaviks ja proovisin uuesti, äkki on ikka viga minus. No ei tõuse ikka sama. Lõpuks kui mingi kahtlase asja abil tõusis hakkas ta karglema, esimest korda. Ju olin ma ikka tasakaalust väljas. Eve sõnul oli see tema leebe viskamine. No jah, pean teda sellegi eest tänama, sest tõesti see mis asju ta Evel teeb on ikka juba. Otsustasin oma eluga mitte riskida (ma sõitsin temaga isegi turvakaga, vao onju) ja töötasin traavi kallal. Kui traav oli tasakaalukas ja nh enamvähem, andsin Evele tagasi ja ütlesin ta vead, miks minu arvates põhjustavad hobuse halba sõidustiili. Algul nagu klappis aga siis tuli jälle midagi, mm no ma ei tea. Korrutasin ikka seda sama nagu makist, aga no kui ei klapi siis ei klapi. Eks ta räägi vast ise sellest, kui ta tahab. Aga jah pm kui Eve sai trenniga ühelepoole hakkasin ma kodu poole komberdama. Finito.