Täna oli ilus ilm ja üpriski palav. Tahtsime minna maastikule, aga kuna metsas oleksid meid sääsed & parmud ära purenud otsustasime Tõrvandisse minna. Hobused olid elu õnnelikud, et ei pidanud oma tavapärast trenni tegema. Tõrvandis oli üks suur muruplats ja me tegime seal galoppi, eelnevalt olime traavi ühel teisel põllul teinud. Siis läksime poodi, ühes kohas olid hobused kahtlevad, aga nad said sellest kiiresti üle. Läksime lastemänguväljaku lähedale ja seal olid vaimustuses lapsed, kes ronisid mingi asja peale ja kiljusid "hobused,hobused". Mulle tundus nagu oleks Vahuri sellest indu juurde saanud ja kuidagi uhkema sammuga hakanud astuma. Väga võimalik, et ma kujutasin ette aga nh. Vahuri ei kartnud seal mitte midagi,Vaibu ainult lollitas seal tsipa. Seal oli mingi 30cm-ne pink millest me üle hüppasime. Kuna me olime mänguväljakust ja lastest kõvasti kaugemal, siis ei näinud selles mingit ohtu. Siis tuli mingi vanamuti (vabandan väljendi eest, aga no kuidas ma teda siis nimetan) ja hakkas närvama ja röökima, et mis te siin teete jne. Oleks võinud ka rahulikult öelda,me oleks seda ka siis aktsepteerinud. Okei me läksime rahuga minema. Kuigi ei kujuta ette, kuidas me nii ohtlikud olla saime. Hiljem saime teada, et see tädike oli suht peast põrunud ja kujutas seal endale igasuguseid asju ette. Midaiganes. Eve sugulane ja veel mingid tüübid ühinesid ka meiega, nad olid jalamehed. Kui jõudsime Eve põllule, siis tegime paar kima galopi tiiru, mida hobused sajaga nautisid. Jalutasime hobused maha ja talli. Eve oligi pm tallis, ma pidin aga veel kõmpima. Jalutasime vabaratsmega. Kui kodus, siis pesin hobuse ära ja lasin lahti. Ja ongi kõik.
Thursday, July 23, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment