11.Juuli ,autš that could hurt

Eile olin siis käinud Tallinnas ja seal Veskimetsa ratsapoes. Selle kodulehekülg on www.helketmar.com, aga kui ma olin kohale jõudnud olin ma väga pettunud. Seal polnud pooligi neid asju, mis ma tahtsin. Põhiliselt tahtsin ma muidugi valjaid, mis ma olin neti teel välja valinud, aga neid polnudki. Mingit e-maili, ega midagi pole koduleheküljele märgitud. Nõme. Kokkuvõttes ostsin ühe paksu talveteki 1300.- , mis sobis Vahurile ideaalselt ja maiustused, kaks pakki. Evele ostsin ühed nunnud päitsed. Niisiis täna proovisin neid peale ja siis läksin talli. Mul jäi karp lahti, kõik asjad olid maha pillatud ja jalge allatallatud. Lahe -.- . Koristasin kõik asjad ära ja puhastasin valjad ära. Laura oli nii tubli, et pesi mu kaitsmed ära (y).Käisime maasikaid söömas ja siis tuli Eve. Okei nüüd tuleb üks väga arutu tegevus, millel polnud just häid tagajärgi. Aga inimene õpib vigadest. Hakkasime Vaiperit kopli laskma. Seletan kõigi asukohad ka ära, et ei jääks midagi arusaamatuks. Kopli lasime talli juures, kus oli hästi pikk nöör, mis oligi koht kust sisse saab lasta. Vahuri ja Abruka seisid muidugi seal samas, et oodata kuni Vaiper sisse tuleb. Nemad ma piirasin selle sama nööriga, et Vaiper saaks sisse tulla . Laura ja Karolin seisid suht eemal, kuuri juures. Igatahes polnud mingit ohtu (vähemalt nii me arvasime). Kui Vaiper oli sees ja Eve oli ta juba lahti lasknud ja ma hakkasin "väravat" kinni panema, siis järsku Vahuri hammustas Vaiperit, too viskas ehmatusest või alateadlikult pea üles ja lõi vastu talli katust pea ära. Ehmatas ja läks paanikasse ja muidugi kohe vaistlik põgenemis reaktsioon. Õnneks ma polnud veel lõplikult väravat kinni pannud ja rapsasin selle kinnitusest lahti. Vaiper hakkas läbi rammima ja ma korra nagu lasin nööri lõdvemaks, et siis pingutada (ei oska seletada). See oli mu esmane reaktsioon, kuna minu lihtsalt vastu hoidmine poleks ju midagi aidanud. Muidugi ei reageerinud paanikas hobune ka sellele (loll mina, et uskusin end aitavat). Õnneks suutsin Vahuri ja Abruka koplis hoida, samal ajal, kui Vaiperil lasin minna (ta oleks saanud minema nii või naa, lihtsalt muud moodi oleks nöör veel katki ka läinud, seega oleks Vahuri ja Abruka ka välja saanud). Aga kuidagi õnnetul moel jäid Laura ja Karolin talle ette, nii et ta pm jooksis neist üle. Oli hetkene ehmatus ja siis algas nutt. Panin kopli kiirelt kinni, Eve läks Vaiperile järgi ja mina jooksin tüdrukute juurde. Õnneks midagi erilist polnud. Karolinil käsi nata marraskil, Laural aga jalg ja veel paar kohta. Läksin aitasin neil kõik ära pesta ja panime mingit puhastus vahendit peale. Kõik oli enam vähem välja arvatud see, et ma ei kannata verd. See oli nõme -.- . Kui nad olid ära tohterdatud läksin vaatama, kas Vaiper käes. Oli küll. Lasime teisest kohast kopli ja siis oli kõik okei. Mingi poole tunni pärast tõime hobused ära ka, puhastasime ära ja sadulata sõitma. Noh sellest pole midagi erilist rääkida. Üleminekud, pöörded, istmikuga/istakuga juhtimine jne. Kõik sammu-traavi piires, kuna polnud mõnda aega sõitnud. Suht lühike trenn kuna oli ilgelt palju vastikuid putukaid. Mingi max 15mini. Jalutasin ära ja Eve juurde, sealt mintsa, mul polnud kedagi kodus ja ma muidugi unustasin võtmed koju (yeey me -.-) ja siis Kvisentali.