Täna läksin trenni õhtu poole, kuna Võsa pidi tulema 6 paiku. Käisime enne veel Postimajast läbi ja ma sain oma uued kaitsmed kätte. Käisime Statoilist läbi ja ma sõin Kabanossi. Mmm see oli hea. Hakkasime kõmpima talli poole. Kui kohal siis Vahuri sisse ja hakkasin puhastama. Tegin suht aeglaselt. Kui platsile jõudsin siis suht varsti tuli Eve ka. Hakkasime sammu tegema ja tegime paar traavi tõstet. Varsti oli Võsa ka kohale. Ta palus meil algul tema ümber traavi teha. Ta märkas kohe, et minu viga on see, et ma ei paku eest hobusele tuge. Ma seletasin, et see tuleneb sellest, et mul üpriski tugev käsi ja ma lihtsdalt ei julge ratset eest võtta. Ma saan tegelikult täitsa vabalt sõidetud ilma, et ma puutun teda eest ja ta lõdvestub sellega. Okei hakkasime siis tegelema selle eest toega, samas ma ronisin kehaga ette. Pidin täisistakus tal taguotsa tööle panema, kuna kergendades ma vajun ülestõustes ette. Seda peab treenima. Traavi soojendus tehtud, hakkasime kavalette tulema. Algul tulime nii lönta-lönta, et hullemini annaks teha. Pm koguaeg kolistas. Lõpus, kui ma suutsin end koku võtta ja talle eest tuge pakkuda hakkas hobune kohe tööle. Lõpetasime sellega ja tulime pisikest takistust millel oli kavalett kord ees kord taga. Algul ei saanud ta pihta, mis tegema peab lõpus hakkas isegi tulema. Kui puhanud, siis hakkasime pööramist tegema. Pidime rütmi lugema ja hobused sujuvalt rahulikuks sõitma. Algul oli raske võitu, aga me saime hakkama. Isegi väiksed pöörded klappisid meil. Minu supper poni. Võsa ütles, et pean seda tuge talle pakkuma ja alles siis saab midagi edasi teha. Homme pidime neid pisikesi harjutusi veel nati tulema. Nii hea on ikka kui keegi jälgib kõrvalt.
Tuesday, July 21, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment