Esimesed võistlused sooritatud edukalt (y)

03.10 käis vahuri oma esimestel võistlustel. Äratus oli kell 6 ja 7ks talli. Pahaaimamatu poni tervitas mind. Tegin viimased viimistlused varustusele ja puhastasin Vahuri ära. Panin valmis, tekk selga ja minek. Hullult erk oli nagu tunneks, et midagi on teokskil. Nh arvatavasti tundiski, kuna ma olin sitax närvis. Läksime jala Hobunurme. Maantee ületamiseks tulime seljast maha. Teepeal tuli meile vastu kolli ja poiss värises koera nähes :D. Jõudsime essadena kohale, friigid, mis teha. Aga õigepea hakkasid kõik tulema. Õnneks oli soojendusväljak hiiglaslik ja sai sõita omas suunas. Läksin selga ja tüüp pm uhas mul alt minema (eelnevalt olime ikka kogu varustuse maha võtnud ja lasknud süüa & puhata). Mul oli nagu okou, mis ma teen. Tulin korra seljast ja jalutasin/tutvustasin talle kõike. Kuigi enne sai ka seda tehtud. Tal olidki silmad pärani, et wtf nii palju minu taolisi. Varsti läksin uuesti selga ja lasin Sandral kõrval kõndida. Tüüp vaatas ringi ja oli täkku täis, aga iseenesest juhitav. Ma olin 24s, böö.Tegin sooja ja esimesel soojendustakistusel tõrge. Tal ongi see, et kui on uued takistused, siis 1.sel korral ta tõrgub ja alles siis hüppab. Aga no ega ma ei saa ju võistlustel igat takistust tõrkuda ja alles siis hüpata. Igatahes säär vastas, kätt ei visanud ära ja ta hüppas. Okserit tuli pm kohapealt. Tulin uuesti ja siis oli enamvähem. Konks oli selles, et soojendus platsil oli hästi tuhmid takistused, aga väljakul hullult erksad ja meie puhul ka väga spookyd. Läksin starti ja ta kartis ühte kohta, mida rohkestid kartsid. Sain sealt läbi ja hüppasin soojendustakistuse. Tuli kohapealt ja ma ei jõudnud kaasa minna :S. Patsutasin ohtralt ja läksin starti. Igat sammu ta tegi hästi kahtlevalt umbes nagu otsides minus mingit kahtlus hetke. Seda ei tohtinud ma endale lubada. Saime nende x pööretega hakkama, need olid ikka tõsiselt kahtlased ja mõnes kohas oli pinnas väga jube. Pm kui oleks tulnud tõrge, siis oleks vast läbi takistuse libisenud. Kuni viiendani oli kõik okei. Viies oli aga kõige hirmsam. Tänu sellele tulid paljudel tõrked sisse. Ma mingi hullult püüan hoida ja poole blocki pealt hüppas, mul nagu jess sain viiendast üle. Ja siis suutis mu geniaalne aju kuuenda ära unustada. Mingi röökisin, mis kuues on, aga samal hetkel tuli endal meelde ja tulin väääga viltu peale ja voiala poni ikka hüppas. I adore that animal tglt ka. Seitsmendat kahtles ta ka, aga sai üle. Seal platsi lõpus oligi muda ja tänu sellele ei suutnud ma pööret õigesse kohta sõita. Seepärast läks kaheksas ka maha (nh minu istakuvigade pärast ka muidugi). 9nda ja 10nda suutsime ka ära sõita ja ongi kõik. Ma olin õnne joovastuses. Me sõitsime meie jaoks, nii raske parkuuri läbi, nii sital pinnasel ja ainult 4kp-ga. Woww ega mul rohkem sõnu pole. Muidugi mu istakut andis soovida. Ma tundsin kuidas ma loksusin, aga tüüp lihtsalt ei läinud edasi, hästi kinnise sammuga sõitis, kuigi sellisel pinnasel poleks saanud midagi normaalset. Hiljem panen vast mõned pildid ka siia.