25. Mai Back on Tack

Nagu alati jooksis poiss mulle vastu. Niisis mingeid jala haigusmärke pole juba pikemat aega olnud ja otsustasin teha platsil trenni. Tüüp oli elu energiline. Tahtis joosta. Ma suunasin kogu ta energia töösse. Nimelt koguaeg pöörasin, tegin peatusi /poolpeatusi, pikendusi/koondusi (viimane küll välja ei tulnud aga ma vähemalt proovisin). Ja kõike seda sammus umbes 10 min, sellest oli ta suht väsinud. Lasin ratsme pikaks ja jalutasin, et ta saaks ennast koguda. Alustasin traavi tööga ja tegin samu asju. Jumala supper oli, aga vasakut pidi pöördes vajus pidevalt tempo ära, nii ma siis pusisin seda. Kui ma tal jälle puhata lasin ja uuesti töötama hakkasin oli effekt umbes selline, et ma panin sääre vastu ja ta kohe läkski õigesse suunda. Sain kohapeal ka pöörata. Hetkel kui ma puusa "lukustasin" jäi kohe seisma jne. See oli mega tunne. Lasin tal jälle puhata ja mõtlesin, et mis seal ikka pusiks siis galoppi ka. Okei paremast jalast jumala supper, ainult et meil pole enam plats piiratud, aga tema tahtis ikka "piiratud alal" sõita (sellel alal, mis oli enne piiratud). Tegin sii paar volti ja jalutasin. Kui jalutatud siis vasakust jalast. Seda jalga ma eriti ei riskinud teha pikalt. Nii ma siis tegingi, et tõstsin, viisin ta pöördesse ja võtsin enne seda kohta tagasi kus ta tavaliselt minema tõmbab (tal kindlad lemmikpaigad, kus ta minema paneb) ja nii ma tegin umbes kolm tõstet. Supper tubli oli, ei tõmmanud korrakski ära. Jalutasin ja lõpetasin trenni ära, käisin vees jalgu leotamas ja lasin ta koplisse.