16-17 with sweet yellow pony

Paar päeva sain poniga ka tegeletud. Esimesel päeval oli ta vääga ergas. Tegin korde ette ja üllatus-üllatus ta tegi mul kordel galoppi! Ma polnud talt seda kunagi nõudnud, kuna teadsin, millega ta seda seostab. Aga nüüd mingi kiiksuga ütlesin galopp ja poni tõusis rahulikult ja ei teinud teist nägugi. Eniveis läksin siis platsile ja muidugi sadulatta. Poni on niivõrd palju juurde võtnud, et talle ei sobi kumbki sadul. Tegelikult pole ta vist juurde võtnud, aga ta talvekarv on lihtsalt niivõrd paks. Aga tagasi trenni juurde tulles, ta oli suht ergas ja passis neid suusatajaid, kes pidevalt meist mööda sõitsid. Varsti rahunes ta maha ja ma sain rahulikult trenni teha. Ma olen ikka nii tänulik, et mul selline poni on. Ta kannatas kõik mu siplemised ära ja lihtsalt ei teinud mu ebaselgetest märguannetest väljagi. Ta ootas kuni ma end paika sean ja hakkan lõppudelõpuks talle mingit kindlat suunda näitama, mite et näitan pöörde kätte ja jään ootama või veel hullem vajun kusagile oma jubeda tasakaaluga... Kui ma end lõpuks suutsin paika seada, hakkas hobune funkama. Tegin paar korda galopi tõsteid ka ja lõpetasin. Kokkuvõttes oli minigi 20minine trenn. 
 
Järgmisel päeval läksin samuti sadulatta. Seekord oli ta palju energilisem, mul pole õrna aimugi kust ta endale seda energiat kogub, aga jah läks oma 10mini tema maha rahustamiseks. Kui ta maha rahunes oli ta sama tubli kui eelminegi päev. Lihtsalt natuke tempokam. Traavi tegin tunduvalt lühemalt ja galopi tõsteid natuke rohkem kui eelmine päev. Tulin paari takistust ka mis lumest välja paistsid, mõnusa lennuga tuli ja oli üleüldse nii Vahurilik. Minu suppertubli poiss...