Vahepeal kolm korda Vahuri juures

Ma neid kuupäevi ei viitsi otsida, aga üks trenn oli kohe päev pärast viimast postitust ja viimased kaks täna ja eile. Igatahes see ammune trenn oli väga supper. See oli enne seda suurt külma ja kui veel pehmem pinnas oli. Tegime paar kõksu ja hobune oli niii mõnus. Ta oli nii koostöö aldis, tahtis hüpata. Terve trenni jooksul ajas ainult ühe maha, minu vale pealesõidu tulemusel. Aga ega me eriti ei hüpanudki, kuna polnud ju eriti trennigi teinud.
Need kaks viimast päeva olen teinud 10-15 mini trenni, kuna lihtsalt nii külm on. Pinnas ka ei kannata eriti sõitmist ja galopp ei tule kõne allagi, nii et jah piirdume põhiliselt sammu tegemise ja traavi tõstetega. Poni on mõlemad päevad niii äksi täis olnud. Ta nagu koguaeg küsiks, et noh mis nüüd, kuhu nüüd. Mõnus energia tal ka ja kui mina suudan selle energia töösse koondada on superlux, kui ei... siis ta lihtsalt rahmib. Aga ta on kuidagi arglikumaks muutunud, see on küll arvatavasti sellest, et pole eriti trenni teinud, aga nõme on ikka. Varem läks ta ükskõik kuhu ja ei teinud millestki välja, olgu see rong, suur veok, mootorratas või kits. Nüüd ta aga võpatab iga asja peale. Järjekordne näide kuidas hobusega mitte suhtlemine mõjub hobuse usaldusele, aga eks ma proovin selle taastada. Aga ega rohkem polegi midagi. Kuna ma ise nüüd kaheks nädalaks sõidan ära, siis ei taha poni seisma jätta, vast sõidab/tegeleb Eve natukene, aga seda vaatab veel.