25. August just trying to follow my believes

Läksi täna Vahuri juurde ja viskasin talle koplis nööri kaela jalutasime talli juurde, ma puhastasin ta ära. Samal ajal pani Laura Abrukat valmis. Kui kõik valmis viskasin korde ümberkaela (kinnise sõlmega muidugi) ja läksime platsile. Tegin paar harjutust põhiliselt seda, et ta julgeks minu ees minna, tavaliselt kõnnin mina nati eespool. Algul ei saanud ta pihta miks ma nii taha jään, aga varsti sai ta aru. Tegin 10mini vahelduva eduga igast harjutusi ja viisin ta kopli, et saaksin segamatult Laurat aidata. Neil hakkas isegi midagi juba välja tulema, aga nh tööd veel kui palju. Kuigi harjutus oli iseenesest kerge. Palusin tal sammus mõlemat pidi volti teha ilma, et hobune suunda muudaks. Njh see selleks. Kui lõpetasime, siis hellasin papsile ja teatasin, et ma valmis. Aga ta pidi mulle alles 2h pärast järgi tulema. Great, läksin siis ise ka sõitma. Tõmbasin kergelt uuesti harjaga üle, kontrollisin kabjad üle ja valjad pähe. Mõtlesin, et proovin uuesti hackamoorega. Nh ega üldmulje on ikka sama. Eest ma mingit erilist tuge talle ei julge pakkuda, kuna kardan oma tobeda tugeva käe pärast. Aga nh nagu ma olen varem maininud, mulle täitsa meeldib ilma eest toeta sõita. Kahtlaselt kõlab, aga ma tõesti ei tunne vajadust hobust väga eest näppida. Üldjuhul saan ma ta sõidetud nii nagu tahan. Pööramine, üleminekud, peatused, edasi-tagasi sõidud, painutamine jms kõik toimib. Ma ikka ei saa aru miks ma tahan nii väga seda eest tuge, vb sellepärast, et oleks kindlam ekstreemolukordades (käime tihti maastikul ju)? Samas käin ma tihti päitsetega maastikul. Vb sellepärast, et tal oleks kuhu toetada, et ta "usaldaks kätt", saaks parema tasakaalu. Ei tea mina miks ma tahan, aga kõik targemad inimesed, treenerid jne on mulle öelnud, et hobusel peab olema eest tugi. Aga miks? Saab ju ilma. Nh eespool toodud selgitused ongi mulle antud. Ja ikka ei suuda ma sellega rahule jääda. Aga nüüd pöörduks jälle trenni juurde. Tegin põhitrenni sammus. Nii et ta minu väiksemagi keha muutuse peale reageeriks ja see tuli meil välja !! Nh siis sama traavis ja ma suutsin ka traavis selle saavutada ja mulle sellest piisas. Jalutasin pikalt ja viskasin ta ära. Homme vast proovib galopis ka sama saavutada, vb peaks sadula ka panema ? Ei tea mulle meeldib ilma rohkem.

Oukeyhhh way to go...

Niisiis viimasel ajal pole kõik läinud just nii nagu ma tahaksin. Muidugi olen süüdlane mina, but still. Ratsastus trennid on läinud üpriski hästi. Kohati ta isegi liigub nii nagu ma tahaksin, aga jah. Hüppamise kohapealt on nii et ta hüppab 3-4 sooendus hüpet ja tema meelest aitab. Siis hakkab maha ajama, isegi siis kui ma midagi kõrgemat ei hüppa. Kuna ma olen nüüd ainult sadulatta sõitnud siis olen suutnud tal mööda tõmbamise ka sisse lasta. Kui ta ükskord saab siis tambib ta mulle seda viga veel kaua. Nõme. Aga ise olen süüdi. Lõpetasin nüüd viimase trenni heal noodil ja mõtlesin, et kuna talv tulekul ja kool ees, siis hüppaks harva ja natukene. Las puhkab. Muidu olen ikka pideva treeningu puhul nädalas korra hüpanud, aga see selleks. Hüppamise asemel mõtlesin maatööga natuke tegeleda. Eile alustasingi sellega. Tegin lihtsalt meelde tuletusi, mida me olime kunagi õppinud. Nt korde, nii et ma sirutan suvalises kohast käe välja ja ta läheb õigele poole ja käe+hääle märguandega minu juurde tulekut. Ümberpöördu, kui mina olen tal selja taga ja puudutan õrnalt taguotsa. Tagurdamist. Ja üle erinevate asjade kõndimist, siinkohal siis üle kile ja lastekokkupandava riidest majakese. Samuti ehitasin talle ühe asja mille alt ta pidi läbi minema. Ka selle sooritas ta esimese katsega ja ilma erilise passimiseta. Tubli loom. Proovisin ka ühe trenni hackamoorega sõita, aga see polnud meie jaoks eriti sobiv. Mõned üksikud trennid võib nendega teha, aga pidevaks "suuliseks" ta meil arvatavasti ei jää. Peaks tegelt nöörpäitsed soetama, kuna päitsetega on ebamugav sõita. See ratsmete paneks on ebamugav. Ahjaa kogu see aeg käis Getu minuga kaasas ja tema oligi see truu fotograaf :P. Okey kui midagi muutub siis vast kriban veel.











Ülejäänud pildid viimastest sõitudest on alates siit :
http://fotoalbum.ee/photos/Vallu15/57001429

ja meie maatööst on siin albumis :
http://fotoalbum.ee/photos/Vallu15/sets/837939

10.August,ilge kribamis tuju tuli peale :D

Kuna täna käisin üksi sõitmas, siis otsustasin, et teen trenni võimalikult meeldivaks. Tavaliselt peab teistega ka arvestama jne. Igatahes läksin Vahuri juurde ja viskasin nööri kaela. Kutsusin ta kaasa ja tõime mõned asjad tallist ära (harjad, päitsed koos kärbsevõrguga jne). Hakkasin puhastama väljas. Ma ei hoia teda kunagi kinni ega seo kusagile, ta alati ootab kannatlikult kuni ma askeldan. Kui Abruka ära läheb siis saadab ta teda heal juhul piluga. Hobune puhtaks, päitsed pähe ja valjad näpu otsa. Mõtlesin, et alustaks trenniga nati teistmoodi. Läksin selga nii et ainult nöör oli näpu otsas. Algul oli ta segaduses, et miks siis nöör vähemalt päitsete küljes pole. Aga varsti hakkas funkama kõik pööramised, üleminekud jms toimisid ideaalseslt. Ainuke mis kogu seda värki segas, oli see et ta tahtis pidevalt rohtu napsata. Seepärast paningi õigepea valjad peale ja varsti alustasin ka traavitööga. Hobune sõitis niii hästi. Lõdvestunud kandis ise rahulikult pead ja oli mul lihtsalt näpuotsas. Tegin nati sammu ka vahepeale ja tegin mõlemat pidi korra galopi tõste. Super. Siis mõtlesin et lasen tal nati joosta ka. Tõstin galoppi ja lasin tal minna. Algul ei saanud ta pihta miks ühtegi märguannet pole, aga kui ma järjekindlalt talle edasi-edasi-edasi märguannet edastasin sai ta pihta. Ja ossapoiss kui mõnusalt haarava sammuga ta kimas. Tegin ühte platsi otsa ära ja siis jalutasin tagasi ja uuesti tõste, see oli mõnuus. Võib küll kõlada arulagedalt, et oi-oi kimame nüüd galoppi, aga ma teatsin täpselt kus missugune jõnks vms asub nii et kahtlen et seal midagi ohtlikut oli. Siis jalutasin pikalt. Mingi hetk tuli Tauri ja ta mingi kaks sõpra autoga. Pidid autot pesema minema, aga ma ikka suutsin oma jalutamis ülesande üle anda . Mis seal ikka pärast viskasin kopli ära ja ootasin kuni mind ära viiakse.

Guess this is the end

Ma ei tea mul pole ültse enam viitsimist kirjutada. Ju siis blogi jääb mõneks ajaks seisma. Vb rohkem ei puutugi seda, aga kõik mis siia juba kribatud on see vast jääb kh siia. Saan siis hiljem vaadata meie muutusi ja arengut. Et siis jah tsauki siis.

29.Juuli, we have to make through it

Suht masekas peal. Vahuriga olen ma kusagil suure vea teinud, arvatavasti sellega, et hakkasin tema jaoks liiga järsku intensiivsemalt trenni tegema. Igatahes pole ta enam trennis see, kes ta oli. Ta ei taha liikuda ise, samas kui enne kuulatas minu väiksematki märguannet. Ta on eest jäik, enne oli mega pehme eest jne. Ma ei teagi mida teha. Alustada otsast? Võimalik. Või võtta lihtsalt aeg maha, pole kah halb idee. Ei tea, arvatavasti teen nati seda trenni mis me ennegi tegime. Ehk eest pm olematu kontaktiga, et ta maha rahuneks ja mu tobe käsi ei segaks teda. Ja alles siis tasapisi seda kontakti värki harjutada. Vb olla teha ültse mingi aeg päitsetega trenni. Annan talle 4 vaba päeva kah, et ta saaks välja puhata. Aga räägiks siis trennist kah. Läksin talli ja panin ta valmis. Siis platsile, alustasingi olematu kontaktiga ja võtsin ratset täpselt nii palju kui ta lubas. Ehk kohe kui ta kuidagi moodi ebaloomulikult käitus, nt läks eest natukenegi kramplikumaks v samm muutus kuidagi moodi siis rohkem ma seda ratset ei võtnud. Niiviisi temaga "mängides" suutsin ma normaalse kontakti saavutada. Samuti traavis ja ta isegi lõdvestas. Tegin siis galoppi ka, ega midagi väga nuriseda polnud püüdsin ikka jätkata sama tööd. Kuna mul oli üks madal peneroll välja veetud siis tulin seda. Ta töötas päris korralikult, aga me ei suutnud ühtlast kontakti hoida. Kui ta mingile takistusele läheneb, siis ta tahab alati seda vaadata, olenemata sellest kas ta kardab seda või ei karda. Sellega kaasneb pea alla vedamine, mille vastu ei oska mina muud teha, kui paluda tal seda peal ikka üleval pool hoida. Vastasel juhul ta lihtsalt tõmbab mu sealt sadulast välja. Täna seda õnneks ei juhtunud ja pole ammu juhtunud ka. Igatahes siit tuleneski meie kontakti mitte püsivus. Viimane kord kui me seda penerolli tulime oli ta eriti tubli. Ma tundsin kuidas ta töötas sealt üle ja seda ilma minu poolse segamise/aitamiseta. Kokkuvõttes on ta hea poni, aga meil on omad probleemid, mis häirivad mind ja millest me peame jagu saama.

28.Juuli, ma olen nii kuradima saamatu :S

Hommikul Getuga käisime Märjal ja vahetasime sadulavöö ära. Enamvähem sobib see, ainult et ta mõlemilt poolt suht viimastes aukudes. Võtsime kohusetruult Egle ratta ja läksime talli. Võtsin Vahuri ja panin valmis. Muide, plats niideti ära, yeey. Kui valmis siis platsile ja tööd tegema. No nii saamatuna pole ma ennast enam ammu tundnud. Tavaliselt on ta käele üli tundlik, aga täna lihtsalt ei mõelnudki kergele kontaktile. Varemgi istunud käepeal, aga mitte kunagi nii hullult. Püüdsin oma käe võimalikult pehmene hoida. Ette, alla ta sirutab, aga kohe kui tahan, et ta pead ise kannaks on kõik p******. Lihtsalt istub käele ja ongi kõik. Ma olin sõnatu, proovisin teda painutada, nati tuli järgi ja siis jälle ratsme taha. Isegi eile oli ta palju-palju parem.Tegin kaheksal painutusi ja püüdsin ta eest pehmeks teha. Aga no täiesti null. Mingi hetk hakkas enam-vähem tulema, siis kiitsin ja jalutasin temaga. Algul mõtlesin, et ei teegi parem galoppi, äkki rikun kõik ära, aga mis teha lapseaju nagu mul on otsustas galopi heaks. Tõstsin galoppi ja ikka sõites kaheksat, lihtsalt keskel võtsin korra traavi, et õigest jalast tõsta. Jala vahetusi me veel ei oska. Vasakust oli lihtsalt nii super poiss, aga paremast tahtis vajuda sisemisele ratsmele. No ma ei tea olin JÄLLEGI sõnatu. Püüdsin painutada teda, aga no ta lihtsalt ei reageerinud. Mida kuradit ma nüüd suutsin kokku keerata. Enne polnud sellist probleemi ollagi. Nii kui ta natukenegi järgi andis lõpetasin harjutuse. Tegin lõputraavi ka, aga see ei täitnud eriti oma eesmärki. Jalutsain maha ja pesin ta ära. Siis kui hakkasime tagasi kõmpima ja Egle ratast ära viima sain ma smsi, et oih sa ei saagi seda ära tuua. Lahe,tänks siis. Igatahes sõitmise kohapealt väga feil päev. Ei teagi,kas on mõtet homme hüpata,kui hüppan siis seda mingite harjutuste näol. Loodan, et suudan ennast veenda, et mul hetkel ratsastust rohkem vaja. Vaatab kuida ta homme on.

27. Juuli, My fatty

Täna oli plaanitud hüpekas poole seitsmeks. Helistasime mingi hetk Võsale ja ta ütles, et ta karkudega ja ei saa tulla. Deem, njh mis seal ikka, mõtlesime, et teeme ühe piskese hüpaka ikka. Läksime platsile ja tassisime kolm takistust välja. Kaks pisikest, kus olid kavaletid ees ja üks "põhitakistus", mis pidi hiljem kõrgemaks minema. See oli samuti kavalettidega. Tegime kerge soojenduse ja hakkasime tulema. Tõstsime risti kõrgemaks ja siis tulime sellise mõnusa ületöötamisega, et no pole sõnu... Lõpuks tõstsime meeter lattaiaks ja siis meeter okseriks. Lattad ei valmistanud mingit probleemi, aga okser. Hmm seal peab ikka seda sammu klapitama ja pm kogu töö hobuse eest ära teha. Raske nii mulle, kui ka hobusele. Aga muidu on ta tubli. Muidugi see, et ta nii paks on ei aita teda eriti hüppamisel. Aga nh mis teha.