29.Juuli, we have to make through it

Suht masekas peal. Vahuriga olen ma kusagil suure vea teinud, arvatavasti sellega, et hakkasin tema jaoks liiga järsku intensiivsemalt trenni tegema. Igatahes pole ta enam trennis see, kes ta oli. Ta ei taha liikuda ise, samas kui enne kuulatas minu väiksematki märguannet. Ta on eest jäik, enne oli mega pehme eest jne. Ma ei teagi mida teha. Alustada otsast? Võimalik. Või võtta lihtsalt aeg maha, pole kah halb idee. Ei tea, arvatavasti teen nati seda trenni mis me ennegi tegime. Ehk eest pm olematu kontaktiga, et ta maha rahuneks ja mu tobe käsi ei segaks teda. Ja alles siis tasapisi seda kontakti värki harjutada. Vb olla teha ültse mingi aeg päitsetega trenni. Annan talle 4 vaba päeva kah, et ta saaks välja puhata. Aga räägiks siis trennist kah. Läksin talli ja panin ta valmis. Siis platsile, alustasingi olematu kontaktiga ja võtsin ratset täpselt nii palju kui ta lubas. Ehk kohe kui ta kuidagi moodi ebaloomulikult käitus, nt läks eest natukenegi kramplikumaks v samm muutus kuidagi moodi siis rohkem ma seda ratset ei võtnud. Niiviisi temaga "mängides" suutsin ma normaalse kontakti saavutada. Samuti traavis ja ta isegi lõdvestas. Tegin siis galoppi ka, ega midagi väga nuriseda polnud püüdsin ikka jätkata sama tööd. Kuna mul oli üks madal peneroll välja veetud siis tulin seda. Ta töötas päris korralikult, aga me ei suutnud ühtlast kontakti hoida. Kui ta mingile takistusele läheneb, siis ta tahab alati seda vaadata, olenemata sellest kas ta kardab seda või ei karda. Sellega kaasneb pea alla vedamine, mille vastu ei oska mina muud teha, kui paluda tal seda peal ikka üleval pool hoida. Vastasel juhul ta lihtsalt tõmbab mu sealt sadulast välja. Täna seda õnneks ei juhtunud ja pole ammu juhtunud ka. Igatahes siit tuleneski meie kontakti mitte püsivus. Viimane kord kui me seda penerolli tulime oli ta eriti tubli. Ma tundsin kuidas ta töötas sealt üle ja seda ilma minu poolse segamise/aitamiseta. Kokkuvõttes on ta hea poni, aga meil on omad probleemid, mis häirivad mind ja millest me peame jagu saama.

28.Juuli, ma olen nii kuradima saamatu :S

Hommikul Getuga käisime Märjal ja vahetasime sadulavöö ära. Enamvähem sobib see, ainult et ta mõlemilt poolt suht viimastes aukudes. Võtsime kohusetruult Egle ratta ja läksime talli. Võtsin Vahuri ja panin valmis. Muide, plats niideti ära, yeey. Kui valmis siis platsile ja tööd tegema. No nii saamatuna pole ma ennast enam ammu tundnud. Tavaliselt on ta käele üli tundlik, aga täna lihtsalt ei mõelnudki kergele kontaktile. Varemgi istunud käepeal, aga mitte kunagi nii hullult. Püüdsin oma käe võimalikult pehmene hoida. Ette, alla ta sirutab, aga kohe kui tahan, et ta pead ise kannaks on kõik p******. Lihtsalt istub käele ja ongi kõik. Ma olin sõnatu, proovisin teda painutada, nati tuli järgi ja siis jälle ratsme taha. Isegi eile oli ta palju-palju parem.Tegin kaheksal painutusi ja püüdsin ta eest pehmeks teha. Aga no täiesti null. Mingi hetk hakkas enam-vähem tulema, siis kiitsin ja jalutasin temaga. Algul mõtlesin, et ei teegi parem galoppi, äkki rikun kõik ära, aga mis teha lapseaju nagu mul on otsustas galopi heaks. Tõstsin galoppi ja ikka sõites kaheksat, lihtsalt keskel võtsin korra traavi, et õigest jalast tõsta. Jala vahetusi me veel ei oska. Vasakust oli lihtsalt nii super poiss, aga paremast tahtis vajuda sisemisele ratsmele. No ma ei tea olin JÄLLEGI sõnatu. Püüdsin painutada teda, aga no ta lihtsalt ei reageerinud. Mida kuradit ma nüüd suutsin kokku keerata. Enne polnud sellist probleemi ollagi. Nii kui ta natukenegi järgi andis lõpetasin harjutuse. Tegin lõputraavi ka, aga see ei täitnud eriti oma eesmärki. Jalutsain maha ja pesin ta ära. Siis kui hakkasime tagasi kõmpima ja Egle ratast ära viima sain ma smsi, et oih sa ei saagi seda ära tuua. Lahe,tänks siis. Igatahes sõitmise kohapealt väga feil päev. Ei teagi,kas on mõtet homme hüpata,kui hüppan siis seda mingite harjutuste näol. Loodan, et suudan ennast veenda, et mul hetkel ratsastust rohkem vaja. Vaatab kuida ta homme on.

27. Juuli, My fatty

Täna oli plaanitud hüpekas poole seitsmeks. Helistasime mingi hetk Võsale ja ta ütles, et ta karkudega ja ei saa tulla. Deem, njh mis seal ikka, mõtlesime, et teeme ühe piskese hüpaka ikka. Läksime platsile ja tassisime kolm takistust välja. Kaks pisikest, kus olid kavaletid ees ja üks "põhitakistus", mis pidi hiljem kõrgemaks minema. See oli samuti kavalettidega. Tegime kerge soojenduse ja hakkasime tulema. Tõstsime risti kõrgemaks ja siis tulime sellise mõnusa ületöötamisega, et no pole sõnu... Lõpuks tõstsime meeter lattaiaks ja siis meeter okseriks. Lattad ei valmistanud mingit probleemi, aga okser. Hmm seal peab ikka seda sammu klapitama ja pm kogu töö hobuse eest ära teha. Raske nii mulle, kui ka hobusele. Aga muidu on ta tubli. Muidugi see, et ta nii paks on ei aita teda eriti hüppamisel. Aga nh mis teha.

26. Juuli, Natuke liigutasin

Hommikul sain Getu ja Anneliga kokku. Getu tahtis minuga trenni kaasa. Paps viskas meid ära. Kui kohale jõudsin oli sitax palav ja palju parme. Jube, võtsin hobuse ja puhastasin käppelt ära, valjad peale ja platile. Seal tegin seda toe värki ja püüdsin tagaotsa tööle panna. Noh tulemused polnud just hiilgavad, aga vähemalt midagigi. Ja kui arvestada, kui palju segavaid faktoreid oli (siinkohal siis parmud, sääsed etc) siis oli täitsa okei. Eve ühines ka meiega. Tegime seda harjutust, et kaheksana sõidame ja keskel kavaletid. Need tulime traavis, siis koheselt tõstsime galoppi, tegime kaare galopis ja enne latte jälle traavi. Suht okeilt tuli, kui ma ise teda eest toetasin, aga kohe kui käsi vajus ära, siis plaksti maha. Njh homme räägib veel sellest Võsaga. Aga rohkem midagi erilist ei teinudki. Muidugi minu 1 000 000 viga lõid ka välja. Nüüd siis veel üks lisaks, ma kallutan liiga taha. Suht mida iganes eks, aga see olen mina. Ma suudan alati ka kõige võimatumates kohtades vigu teha :S. Tegime platsi ka takistustest puhtaks, algul tassisin üksi, siis aitas Getu ka. Lubati selle nädala jooksul see pikk rohi ära niita, aga täpselt ei tea kuna ;P. Meie aastane sporditegemise norm sai täis siis, kui me jooksime bussi peale, isegi pooleldi joostes läks meil üle poole tunni, et bussipeatusesse jõuda. Pärast läksime Getu ja Anneliga ujuma ja niisama tõmblesime ringi ;P .

23.Juuli, Pretty good,huh

Täna oli ilus ilm ja üpriski palav. Tahtsime minna maastikule, aga kuna metsas oleksid meid sääsed & parmud ära purenud otsustasime Tõrvandisse minna. Hobused olid elu õnnelikud, et ei pidanud oma tavapärast trenni tegema. Tõrvandis oli üks suur muruplats ja me tegime seal galoppi, eelnevalt olime traavi ühel teisel põllul teinud. Siis läksime poodi, ühes kohas olid hobused kahtlevad, aga nad said sellest kiiresti üle. Läksime lastemänguväljaku lähedale ja seal olid vaimustuses lapsed, kes ronisid mingi asja peale ja kiljusid "hobused,hobused". Mulle tundus nagu oleks Vahuri sellest indu juurde saanud ja kuidagi uhkema sammuga hakanud astuma. Väga võimalik, et ma kujutasin ette aga nh. Vahuri ei kartnud seal mitte midagi,Vaibu ainult lollitas seal tsipa. Seal oli mingi 30cm-ne pink millest me üle hüppasime. Kuna me olime mänguväljakust ja lastest kõvasti kaugemal, siis ei näinud selles mingit ohtu. Siis tuli mingi vanamuti (vabandan väljendi eest, aga no kuidas ma teda siis nimetan) ja hakkas närvama ja röökima, et mis te siin teete jne. Oleks võinud ka rahulikult öelda,me oleks seda ka siis aktsepteerinud. Okei me läksime rahuga minema. Kuigi ei kujuta ette, kuidas me nii ohtlikud olla saime. Hiljem saime teada, et see tädike oli suht peast põrunud ja kujutas seal endale igasuguseid asju ette. Midaiganes. Eve sugulane ja veel mingid tüübid ühinesid ka meiega, nad olid jalamehed. Kui jõudsime Eve põllule, siis tegime paar kima galopi tiiru, mida hobused sajaga nautisid. Jalutasime hobused maha ja talli. Eve oligi pm tallis, ma pidin aga veel kõmpima. Jalutasime vabaratsmega. Kui kodus, siis pesin hobuse ära ja lasin lahti. Ja ongi kõik.

22. Juuli, Tired

Täna mingi kuue paiku pidi Võsa tulema. Ma läksin poole viiesele bussile ja jõudsin kuidagi moodi poole tunniga talli. Vaatasin, et okou 15mini pärast pean platsil olema ja mul polnud midagi tehtud. Vahetasin käpla riided ja jooksin hobustele järgi, Vahuri tuli traavis vastu, ma hüppasin selga, et kiiresti talli juurde jõuda. Kui kohal siis minu turboga hobust puhastama, kõige kauem läks kapjadega. Siis sadul selga ja sadulavööd pingutama. No see on kõige suurem vöö, mis ma leidsin. Ta vähemalt 15cm suurem minu eelmisest, mis läks talvel mõlemalt poolt viimasesse auku. Seda uut vööd peab veel 15cm pingutama. Samas, kui see kord suure vaevaga peal,siis on sadulavöö lõdvalt. Mingit punnitamist ma pole hobuse poolt märganud. Varsti peaks uue vöö saama. Igatahes jõudsin platsile ja tegime sammu. Võsa hilineski, ta hoiatas küll, et võib hilineda, aga me ikka kiirustasime. Kui Võsa tuli olime juba traavi pm ära teinud. Ma tegin kaheksal painutusi ja seda, et ta ümber sisemise sääre pööraks + eest tugi. Ütleme siis nii, et kõrvalt vist paistis halb, aga ma tundsin mõningaid edusamme. Võsaga hakkasime kavalette tegema, et hobused hakkaksid tööle. Ja imede ime kui ma kätt ära ei visanud ja ise ette ei karanud, siis tuli kõik perfektselt välja. Siis tegime igasuguseid traavi, galopi hüppeid. Nt alguses kavaletid, galopile tõste, plank, traav ja rist otsa. Suht hästi tuli, aga kuidagi ei venitanud. Hakkasime okserit tulema, et ta venitaks. Lõpu hüpe oli hea, nagu Võsa ütles. Kõik klappis ja ta mõnusalt painutas/venitas. Jalutasin ja rääkisin Võsaga. Siis läks Võsa ära ma jalutasin veel nati ja siis viisin ta ära. Tubli loom oli.

21.Juuli, We still have problems,but we will get over them...

Täna hommikul, kui ärkasin siis käpla sööma ja siis talli. Kui hakkasin kohale jõudma otsustasin Evele üle helitsada. Ja mis te arvate, muidugi ta magas rahulikult. Lahe -.- Okei mõtlesin, et annan siis Laurale trenni. Ta pani Abruka valmis, ma võtsin korde ja platsile. Hakkasime kordel harjutusi tegema, nt käed kõrvale sirutatud õlakõrgusel ja pool istak, õlaringid varvaste puudutamine,jalusteta harjutused jne. Igatahes kõik see selleks, et ta saaks enesekindluse ja parema tasakaalu. Sama tegime ka traavis, tema tõstis traavi ja võttis sammu. Ratsmeid ma tal puutuda ei lubanud. Sai ilusti hakkama. Panin talle maas lebava lati ette ja ta tuli sellest paarkorda üle. Lõpetasime trenni ära. Kogu trenni jooksul ei puutunud ta peaaegu et kordagi ratsmeid, tubli. Siis läksin tõin Vahuri ära ja puhastama. Õgisime vahepeal õunu ja ootasime kuni Eve helistaks. Kui ta oli ära helistanud, panin Vahuri valmis ja platsile. Sammu tegin algul vabaratsmega ja siis üritasin seda toe värki teha. No kurat küll ma ei oska, ma saan ju selletagi hakkama. Aga kui tahan, et hobune ei jookseks eest tühjana, siis peab proovima. Põhimõtteliselt kui ratse käes siis istub käepeal, seda põhiliselt küll galopis, but still. Mingi hetk nagu tuntsin isegi kerget kontakti näpuotsas, aga järgmine hetk tahab tagasi käe peale istuda või viskan mina ratsme ära ja hakkan säärte & istakuga sõitma, eest puutumata... Tulin kavalette ja seekord ei kolistanud pm kordagi. Super. Isegi see kerge kontakt hakkas tulema, tegin paar eilset harjutust ja lõpetasin ära. Täpselt siis, kui me talli jõudsime hakkas mingi ilget padukat panema ja äikest lööma. Jube. Homme siis loodetavasti Võsa trenn, kui ilm kõik ära ei riku.