Bringing galop in our training

Niisiis me oleme intensiivsemalt treeninguga tegelema hakanud. Trenni ma ei läinudki üksi (wow koht), Laura tuli ka Abrukaga kaasa jalutama. Seepärast ma igaksjuhuks platsile ei läinudki, seal pole ju piiret ja plats tee ääres. Ohtlik ongi see, et Laura ei juhi absoluutselt Abrukat, ta on licalt õnnelik, kui hobune liigub ja ta on seljas, teda vist eriti ei huvita ratsutamine vaid licalt sõitmine, tema valik. Vahuriga tegime me, aga traavis isegi midagi töö taolist. Painutasime ja üritasime hästi edasiviiva sammuga liikuda. Tulemus oli rahuldav. Ta polnud ju päris pikalt korralikus treeningus olnud ja nüüd tulebki asju tasapisi meelde tuletada. Traavis kätte saadud tulemustega rahul olles liikusime edasi galopi juurde. Sõitsin hiigla suurt kaheksat ja siis kaheksa "kaartes" sõitsin galoppi, kaheksa keskel jälle traav ja kaartes uuesti galopp. Päris hästi tuli välja, seega pikalt ei teinud. Laura hakkas aga vinguma, et Abruka jalutab pidevalt talli poole. Noh eks ma siis tahtsin ise vaadata, mis värk on. Läksin selga ja hobune näitas mulle otsekohe, mis suunda tema tahab liikuda. Mul oli küll nagu, mis asja? Muidugi ma ei lasknud tal ennast talli vedada vaid võtsin ta seisma ja näitasin oma suunda. Algul oli ta ilmselgelt hämmeldunud, et keegi teine otsustab suuna üle. Kui ta aga hämmingust üle sai, otsustas ta siiski minu valitud suunda minna. Muidugi ei teinud ta seda just eriti viisakalt. Enne me vingerdasime paar korda tema valitud suuna ja minu valitud suuna vahet ja siis otsustas ta, et aitab naljast, tema enam ei liigu siit sammugi. Nh mis seal ikka, mul aega oli ja jätkasin stabiliise surve hoidmist. Kohe kui ta liigutas natukenegi ette poole andsin järgi. Kui aga jäi jälle seisma lisasin surve. Mis seal ikka niiviisi me saime siiski minu suunda liikuma. Kindlates kohtades ta vajus ikka konkreetselt välja, aga pole hullu, vähemalt saime me suuna suhtes kokkuleppele. Otsustasin, et peaks natuke Arukaga jamama ja Lauralt konkreetselt küsima, mis ta edaspidi teha soovb. Kui ta on rahul sellega, et hobune ise valib suuna (muus suhtes on Abrukal kõik okei talle meeldib licalt ise otsustada ja kui keegi teda ei juhenda siis on ta vana rahu ise) ja sõidab licalt meil platsil sabas v tahab ta siiski ratsutada ja õppida asju juurde, treenida end nii füüsiliselt kui moraalselt. Kahtlustane, et ta ei viitsi sellega jamada, aga mul seda huvitavam Abrukaga mässata.