Big changes

Niisiis, kuna ma ise ei jõua poniga absoluutselt sõita, siis peab minema alternatiivile. Panen vast Laura sinna selga. Ei ole midagi parata. Muidugi poni on oma ja kallis, aga ma valisin teistsuguse tee. Olgem ausad, kui ma tahan ratsutamist spordina võtta, siis minu pisike maasu selleks ei sobi. Igaks alaks vastav hobune ikka. See-eest oleks tal Laurale väga palju õpetada ja äkki saab ka tüdruk õppida hüppamagi temaga. Muidugi vahete-vahel ronin ma ise ka sinna selga, sest ta on ikka oma rullike, aga jah... Kurb tõdeda, et meil on kõigeks siin liiga vähe aega. Üritan anda endast kõik,et neil kahel sujuks. Ma võlgnen neile vähemalt niigi palju.

Väga nutune on kogu see asi...

Ma peaaegu, et ei jõuagi poni juurde. Vaid tühised 1-2x kahe nädala jooksul. Paha, väga paha. Kui aga sinna olen jõudnud on sõitmine pea, et võimatu olnud. nii on põhiline niisama ninnu-nännutamine ja natuke sammu ja paar traavilõiku. Thats it. Ei meeldi see olukord, aga parandada ka ei saa. Isegi, kui üritaksin. Pole platsi, pole tervist, pole viitsimist... Vabandused, vabandused. Aga nii palju, kui ma olen suutnud poniga kokku saada on ta olnud üks pahur pallike. Talvekarv on lihtsalt niivõrd paks. Pahur ikka sellepärast, et keegi julgeb teda segada söömise ajal. Aga kui ta märkab paari leivatükikest mu taskus on tuju kohe parem. Märguanded on meil ilusti meeles. Tahaks jubedalt maastikule minna, aga teed on lihtsalt nii libedad. Oeh tuli üks halamist täis postitus. Loodan, et asjad paranevad kevadega. Siiamaani tukume vaikselt talveund.

I really miss my pony, haven't seen him for a while

From time to time, people
tell me,
“lighten up; it’s just a horse,”
or, “that’s a lot of money for just a horse.”

They don’t understand
the distance traveled, the
time spent,
or the costs involved for
“just a horse.”

Some of my proudest moments
have come about with
“just a horse.”

Many hours have passed
and my only company was
“just a horse,”
but I did not once feel
lonely.

Some of my saddest moments
have been brought by
“just a horse,”
and in those days of darkness,
the gentle touch of
“just a horse”
gave me comfort and reason to overcome
the day.

If you, too think it’s
“just a horse,”
then you probably understand phrases like
“just a friend,” “just a sunrise,”
or “just a promise.”

“Just a horse”
brings the very essence of friendship,
trust,
and pure joy.

“Just a horse”
brings out the compassion
and patience that make me a better person.

Because of
“just a horse”
I will rise early, take long walks
and look longingly into the future.

So for me and folks like me,
it’s not
“just a horse,”
but all the hopes and dreams of the future,
the fond memories of the past, and the pure
joy of the moment.
“Just a horse”
brings out what’s good in me and diverts
my attention away from myself and all
the worries of the day.

I hope that someday they will
understand its not
“just a horse,”
but the thing that gives me humanity
and keeps me from being
“just a woman.”

So the next time you hear the phrase
“just a horse,”
just smile, because they “just” don’t
understand.